Seiklus

Kui Eros ja seiklus on sageli tihedalt põimunud, siis mitte sellepärast, et armastus annaks seiklusele tähenduse ja õigustuse, vaid vastupidi: tõeliselt armastuse leiab vaid elu, mis on seikluse kujuline.

G. Agamben, „Seiklus“

Eelmises blogipostituses uurisime Giorgio Agambeni paradoksaalseid mõtteid armastusest, kaugusest ja nende inimeste ületamatust teistsugususest, keda peame kõige lähedasemaks ja kallimaks. Nüüd pöörame tähelepanu viisidele, kuidas seda sünnipärast kaugust õrnalt proovile panna – kaugust, mis ühtaegu seob ja lahutab kaht hinge, kes on teineteise läheduses leidnud tähenduse ja helluse.

Selleks uurime edasi Agambeni õrnalt rafineeritud mõtteviisi ning eelkõige tema õpetatud ja poeetiliselt viimistletud mõtisklusi seikluse ja armastuse seose üle. Sest kas pole igapäevaelu lõputu ja mõnikord ohtlik teekond inimese poole, kes samuti omal moel pingutab ja loodab meile läheneda ning ühel päeval meie olemuse südamesse jõuda?

Lühikeses raamatus, mis käsitleb sõna „seiklus“ ajalugu, tähendust ja tähtsust, pühendab itaalia filosoof terve peatüki sellele, kuidas mõiste on tihedalt seotud armuigatsuse ja kirgliku püüdlusega armastada – armastusega, mis ühtaegu ületab ja süvendab meie igapäevaelu. Agamben kutsub lugejat provokatiivselt ette kujutama, et seiklus polegi tegelikult midagi erakordset ehk sündmus, mis seab inimese silmitsi mõne üllatava, uskumatu või lausa veidra asjaoluga. Vastupidi, ta püüab sõnastada argise ja tavalise seikluslikku potentsiaali: meie ärkveloleku pingutust leida tähendust ning ammutada sellest jõudu, et jätkata tööd armastuse nimel, nii enda kui ka teiste heaks. 

Just selles mõttes seab Agamben kahtluse alla meie vahel liigagi romantilised ja naiivsed eeldused Erose olemuse ja selle kohta, kuidas ootame seda oma elus väljenduvat. Erootilist armastust peetakse liiga sageli muretuks, põnevaks ja erakordseks. Seetõttu kasutatakse seda hooletult vahendina, et pääseda argielu üksluisusest ja banaalsest korduvusest. See on katse vabaneda igasugusest vastutusest ja vaoshoitusest armuseikluse nimel. Ent nagu Agamben osutab, ei anna see sageli mõtlematu tegu seiklusele õigustust ega tähendust. Vastupidi, selja pööramine meie igapäevaste kogemuste heitlikule odüsseiale, meie pingutustele ja rõõmudele, hirmudele ja lootustele, on tegelikult seikluse reetmine millegi ajutise ja illusoorse nimel. 

Agambeni jaoks ei ole erootiline armastus vahend eesmärgi saavutamiseks, vaid eesmärk iseeneses. See on miski, mille poole tuleb pidevalt püüelda ja mida tuleb välja teenida – lõputu vahemaa ületamine minu ja inimese vahel, keda ma jumaldan ja kellest aktiivselt hoolin. Seepärast eeldab erootiline armastus pühendumist ja valmisolekut kanda vastutuse koormat käsiloleva seikluse eest: teekonna eest elus, mis on meile juba kingitusena antud ning mida peame kalliks pidama, viljelema ja teistega jagama. 

Põhimõtteliselt on „seiklusena vormuv elu” selline, kus osatakse hinnata, vastu võtta ja hoida igapäevaelu vaikset imet kogu selle tagasihoidlikus ilus. Tõelist armastust saab pakkuda pelgupaigaks vaid niisugune vaikne, kuid julge elu, sest armastus on lõputu ja vaevaline teekond, mis paradoksaalsel kombel viib meid alati koju tagasi, sinna, kust alustasime – teise inimese olemuse keskmesse.

Autor: Yakim Petrov

 ------------------

Liitu meiega, et aidata peredel austada oma lähedaste ja lemmikloomade mälestust kunsti kaudu!

Meie partnerprogramm on nüüd saadaval. aadressil https://www.pulvisurns.com/pages/affiliate-program-by-pulvis-art-urns