Esivanemate kajad: rituaalse laua filosoofia ja luule

Songpyeon: Korea poolkuukujuline riisikook

Selline paigutus peegeldab inimeste toitumise arengut aja jooksul:

Esimesed kaks rida tähistavad inimkonna varaseimat jahi- ja koriluse ajastut, mida iseloomustavad puuviljadest, ürtidest ja metsikutest rohelistest taimedest toodud ohvriannid. Järgmisena tulevad tulel valmistatud road, mis sümboliseerivad üleminekut kuumtöödeldud toidule. Viimased kolm rida peegeldavad põllumajanduse ajastut, kus esikohale tõusid esivanemate toidulaual põhiteraviljad, supid ja mitmesugused lisandid.

Esimene rida – vaimne ja kosmiline aspekt

Esimene rida on rituaalipaigast kõige kaugemal ja seal paiknevad peamised toidud – riis (메, 밥) ja supp (갱, 국). Chuseoki ehk traditsioonilise sügisfestivali ajal asendatakse riis songpyeoniga (송편) – poolkuukujuliste riisikookidega, mis sümboliseerivad täiskuud ja on festivali tunnus.

Toitude paigutusel on sügavalt sümboolne tähendus: supp asetatakse alati ida poole (paremale) ja riis lääne poole (vasakule). Kui riisi ja songpyeoni – Korea poolkuukujulisi riisikooke – serveeritakse koos, kehtib reegel „Banseo-gaengdong” (반서갱동): riis ja alkoholipokaal asetatakse vasakule (läände) ning supp ja songpyeon paremale (itta). Selline paigutus rõhutab vastavalt lääne ja idaga seostuva elavate maailma ja surnute maailma eristust.

Sellele reale asetatakse ka spetsiaalsed rituaalesemed — näiteks väike kausike soolaga (시접), lusikas ja söögipulgad (sujeo, 수저), mis kuuluvad rituaalanumate hulka „jegi” (제기).

Sijeop (시접): lusika ja söögipulkade asetamiseks mõeldud rituaalanum

Teine rida — liha ja kala Yini ja Yangi põhimõtete järgi

Teisel real on liharoad — grillitud lihapannkoogid „yukjeon”(육전), röstitud liha „yukjeok” (육적), röstitud köögiviljad „sojeok”(소적), samuti kalapannkoogid (eojeon, 어전) ja röstitud kala (eojeok, 어적). Paigutamisel järgitakse kindlaid põhimõtteid:

• Eodong-yukseo (어동육서 – kala vasakul ja liha paremal) — sümboolne paigutus vastab Yini ja Yangi põhimõttele.
• Dudong-miseo (두동미서 – kala pea idas ja saba läänes) — ida seostatakse valguse ja eluga, läänt aga pimeduse ja surmaga.

Need reeglid pärinevad Korea traditsioonilisest Yini ja Yangi ning viie elemendi filosoofiast „Eumyang ohaeng-seol” (음양오행설), mille järgi kannab toidu iga asukoht ja suund sügavat sümboolset tähendust elu, looduse ja kosmose tsükli jaoks.

Yini ja Yangi põhimõte toitude arvu ja paigutuse puhul

Traditsiooniline toitude paigutus peegeldab ka filosoofilisi põhimõtteid:

Maa pealt pärit toidud (juurviljad ja muud taimed) sümboliseerivad Yini — passiivset, naiselikku energiat — ning need paigutatakse paarisarvuliselt. Taeva kingitusteks peetavad toidud (näiteks liha ja kala) tähistavad Yangi — aktiivset, mehelikku energiat — ning need paigutatakse paaritu arvuna

Neljas ja viies rida — lisandid ja puuviljad

Neljandal real on vasakul kuivatatud liha või kala („po”, 포) ja paremal traditsiooniline magus riisijook „sikhye” (식혜), nende vahele on paigutatud mitmesugused köögiviljalisandid („namul”, 나물).

Eriti olulised on kolmevärvilised köögiviljad („samsek namul”, 삼색 나물), mis asetatakse esivanemate tahvlite („shinwi”, 신위) ette. Neid on kolme värvi — valged, mustad ja rohelised — ning arv kolm sümboliseerib Yangi ja aadellikku päritolu. Valged köögiviljad on juurviljad (nt kellukasjuur ja redis), mustad on varreköögiviljad (nt sõnajalg) ning rohelised on lehtköögiviljad (nt spinat ja vesikress).

Viiendas reas seatakse puuviljad kindla reegli järgi („joyul-ishi”,조율이시), mille kohaselt järjestatakse need vasakult paremale: dattel, kastan, hurmaa. Järgitakse ka reeglit Hongdong-baekseo (홍동백서) – punased puuviljad asetatakse idaküljele (paremale) ja valged lääneküljele (vasakule).

Keelud ja eripärad

Virsikuid ei kasutata, samuti ei kasutata kalu, mille nimed lõpevad „chi”-ga (nt samchi, galchi, gongchi).
Vürtsikaid tšillipulbrit ja küüslauku välditakse. Punaste ubade asemel kasutatakse valget täidist, mis sobib sümboolselt rituaali põhimõtetega.

Piirkondlikud erinevused ja austus traditsioonide vastu

Rituaaliannid erinevad piirkonniti ja peretraditsiooniti, sest igas paigas kasutatakse kohalikke eritooteid ning mõnikord paigutatakse toitu veidi erinevalt. See põhjustab sageli vaidlusi. Vanasõna „Ära sekku teiste rituaalidesse – ära ütle, kas lauale panna kuivatatud hurmaad või jujube’e” rõhutab austust eri tavade ja kommete vastu.

Korea esivanemate austamise rituaalides on rituaalilaua katmine ja ohvriandide valik palju enamat kui lihtsalt toidu serveerimine. Neil on sügav sümboolne tähendus ning need on filosoofiliselt seotud inimkonna ajaloo, looduse tsüklite ning yini ja yangi kosmiliste põhimõtetega. Toidu paigutust, koguseid ja valikut reguleerivate tavade kaudu hoiavad need rituaalid esivanemate mälestust, kinnitavad elavate ja surnute vahelist sidet ning peegeldavad universumi harmooniat.

Tuhastamine ja urnide kasutamine Korea traditsioonis

Tänapäeva Koreas on tuhastamisest saanud valdav säilmete käitlemise viis, osaliselt piiratud matmisruumi ning muutuvate usuliste ja ühiskondlike tavade tõttu.

Pärast tuhastamist kogutakse säilmed kokku ja asetatakse spetsiaalsesse urni „Hangari” (항아리). Neid urne hoitakse pere kalmistutel, templites või spetsiaalsetes kolumbaariumides „Napgoltang” (납골당). Urn ei ole pelgalt anum, vaid püha nõu, mis sümboliseerib elu jätkumist ja põlvkondadevahelist sidet.